27.06.2022
Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.
Taevaskoja külakogukond Põlvamaa Partnerluskogu piirkonnas on üks 24 Eesti kogukonnast, kes arenguprogrammis osaleb. Tänaseks on jõutud õige mitme külakoosoleku ja kohalike hulgas läbi viidud veebiküsitluse kaudu MTÜ Taevaskoja eestvedamisel ja mentori Meel Valk juhendamisel niikaugele, et strateegia ja piloottegevus on paigas ja planeeritakse kogemusreisi. Seda, kas kogemusi minnakse ammutama Rootsi või Lätimaale, veel kaalutakse. Eesmärk on igatahes istutada kogukonnaliikmetele pähe mõte, et võibolla saab piirkonna võimalusi enda kasuks pöörates tööd teha ka kodukandis. Kodumajutusest, giiditeenustest, käsitöö töötubadest, aia- ja metsasaaduste töötlemisest ja turustamisest oleks ju tulu nii läbirändajale kui üleaedsele.
Kogukonna pikemaajaline soov on piirkonna elanike igakülgselt soodne elukeskkond. Selline, kus ümberkaudsed metsad ja looduskaitseala on säilinud endisel kujul, kus on hea nii kohalikel peredel kui loodusturismi harrastavatel lähematel ja kaugematel huvilistel, kus rongijaamast on saanud kaasaegne ja mugav transpordisõlm ja kus suvekohvikud ning taristu toetab mõnusat olemist. Selleni jõudmise tegevuskavas on võetud suund taristu ja turismiteenuste arendamisele ja ümberkaudsete küladega soojemate suhete sisse seadmisele läbi ühiste tegevuste. Läbimõeldud turismiteenustes ja ettevõtlikkuse soodustamises näevad kohalikud eeldust uute töökohtade tekkele piirkonnas. Mitmekesine spordi-, kultuuri- ja käsitöötegevuse edendamine pakub teadupärast nii korraldamis- kui osalemislusti.
Paisjärvest ja metsakioskist
Seda, et Ivo Schenkenberg mõned head aastakümned tagasi Taevaskoja radadel ringi müttas, mäletab vanem generatsioon hästi. Neitsikoobast teavad ka nooremad. Aga kui küsisime Ahti Bleive, MTÜ Taevaskoja Selts juhatuse liikme käest, mida inimesed tavaliselt Taevaskoja kohta ei tea, selgus, et kohalik paisjärv ja selle saaga on ilmselt midagi sellist, mis kõigi jaoks kohaliku kogukonnaga samaväärselt kõnetavaid seoseid ei loo. „Paisjärve olemasolu ei ole paratamatus ja isiklikult teeb veidi murelikuks tänane seis küll. Aeg annab arutust,“ võtab Ahti olukorra kokku. Et oleks selgem, siis Nõukogude ajal rajatud paisjärv annab küll Eestile Lonny ja mõningal määral kohaliku kogukonna tarbeks elektrit, kuid selle hind tulevikuperspektiivis on liivapaljandike hävimine. Aruka küla idee kontekstis oleme lootusrikkad, et paisjärve osas võetakse parajal hetkel vastu arukad otsused, et senini tehtud ja edaspidi tehtav töö kutsuva turismisihtkoha arenduste suunal ka 50 ja 100 aasta pärast oleks asja ette läinud.
Kohalikest ettevõtetest, mille teke piirkonda on samuti üks strateegias välja toodud vajadus ja töösuund, räägib Ahti optimistlikumal toonil. Taevaskoja Meejaam on üks neist, kes on leidnud viisi kohalikku ettevõtlusmaastikku rikastada nii enda, kohaliku kogukonna kui kaugemalt tulijate hüvanguks. Metsade varjus on sisse seatud iseteeninduskiosk oma toodete turustamiseks: „Päris suure tee äärde ei jää, aga viitade järgi leiab kenasti üles. Saab mett, aga ka pasteeti, kringlit, saiakesi, vorsti, muid lihatooteid.“
Rääkides ettevõtlust toetavast taristust, on Ahti oma kogemustele toetudes veendunud, et kohalikud külaseltsid saavad paljutki teha selleks, et rongi- ja bussiliiklus, tee-ehitus ja -hoole vastaks kogukonna vajadustele. Taevaskoja rongijaama osas on külaseltsil nii kohalikke kui turiste toetavad arendused läbi mõeldud (viidasüsteem, elektriautode laadimisvõimalus, jalgrattaparkla või laenutusvõimalus) ja jääb vaid loota, et Elron pikendab lepingut, millega jaamahoone 5 aasta eest Taevaskoja Külaseltsi halduse alla usaldati, et arendustega edasi liikuda. Ahti Bleive: „Minu kogemused tõesti näitavad, et kui külaseltsid ja külavanemad on aktiivsed ja jälgivad, et KOV niiöelda külast mööda ei läheks, saab teha põhjendatud ettepanekuid.“
Aga milleks arenguprogramm?
Strateegia koostamise protsessi osas toob Ahti välja, et arenguprogrammis osalemise suurim väärtus on see, et küla areng saab pulkadeks lahti võetud ja kogu programmi läbimine mentori toel on kindlasti midagi sellist, mis andis kogemuse katsetada senisest erinevat töömetoodikat. Seminarisari Euroopa näidetega maapiirkondadest oli hea silmaringile ja andis kinnitust, et mõned siinpool piirigi mõttes mõlkunud lahendused (kogukonna-äpid Taani näitel) on toimivad lahendused hajaasustusega kogukondade tüüpiliste murekohtade lahendamisel.
Arenguprogrammi osas julgustab Ahti tulevikus võimalusel osalema neid külasid, kes on taasärkamise algusfaasis – arenguhüppe võimalus on suurem. Ja kõlama jääb meie vestlusest see, et kuigi sageli on maapiirkondades võimalus hea transpordipordiühenduse olemasolul oma tööelu tõmbekeskustesse planeerida, siis võibolla on võimalik mõelda ka sedapidi, et ehk saab ka kohapeal midagi ära teha. Ehk ei peakski rongiga Põlvasse või Tartusse sõitma?
Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist ja mõnest näitest kaugelt ja lähemalt. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Eestis on üks selliseid Virtsu, kes oma taastuvenergia projektidega ka Taevaskojas toimetajatele eeskuju mõttes silma on jäänud. Ja kui Taevaskoja plaanib rännakut Rootsi ja mõlgutab mõtteid roheenergia suunal, siis ehk leiavad nad end juba seal olles ka Suderbyni permakultuuri talust, kus toidu- ja aiatööjäätmed nutikalt biogaasina energiaks muunduvad. Miks mitte!
Nii Virtsu kui Suderbyn kuuluvad Euroopa arukate külade võrgustikku Smart Rural 21 (www.smartrural21.eu).
Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/
Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.
