25.11.2022
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist ilmselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.
Programmis osaleb 24 piirkonda üle Eesti ning Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnas on programmiga liitunud Eassalu-Neitsi külade ning Kilingi-Nõmme lähipiirkondade külad, kes mentortoe najal on otsustanud süsteemselt läheneda oma kodukandi kitsaskohtade plussideks pusimisel ja ressursside võimestamisel-väärindamisel.
Eassalu-Neitsi kandi rahvas jõudis järeldusele, et kõige arukam on selles suunas liikuda keskendudes sotsiaalsele innovatsioonile, digilahenduste väljatöötamisele, partnerlussuhete võrgustiku punumisele nii naabrite kui teiste külakogukondadega. Kilingi-Nõmme külade piirkonnas pingutatakse selle nimel, et kohapealsete teenuste hulk ei väheneks ja lähim linn ei hääbuks. Missugused on need nutikad lahendused, milleni kogukonnad jõudnud on?
Kilingi-Nõmme kogukonna esindaja Sirli Pedassaar selgitab, et nende piirkonna jaoks oli programmis osalemise suurim kasutegur süsteemse arengudokumendi koostamine: “Meil oli vaja kokku tulla ja töötasime selle nimel, et meil oleks tulevikus erinevate rahastusvõimaluste kaalumiseks alusdokument, millele toetuda.” Tulemusena valmis visioon, kus ümberkaudsed külad vaatavad tulevikku eelkõige rohelise, keskkonnateadliku- ja säästliku, loodusturismile ja väikeettevõtlusele keskendunud piirkonnana. Leiti, et selleks on kõige nutikam toetada loodusressursil põhinevat väikeettevõtlust, mida esimeses järjekorras toetab omakorda kohalike raudteetrassi mööda kulgevate matkaradade korrastamine koos viidamajandusega. Sirli Pedassaar: “Aastase vaatega tulevikku loodame kõik vaatamisväärsemad asukohad meie kandis viidastada, praegu on need üsna peidus.”
Lähiaastatel plaanitakse tuunida ka Saarde Käsitöökeskuse tegevuste võimalusi ning ehk kerkib Allikukivi koobaste juurde ka üks toekam vaatetorn. Ning, et väikeettevõtjate kasvulava oleks rikkalik, on Kilingi-Nõmme kogukond võtnud nõuks ettevõtluspäevade traditsiooni juurutamise kohalikus gümnaasiumis ja piirkonna ettevõtjate seas. Kogukondlikku küünarnukitunnet nii põlisasukate kui uustulnukate vahel passib turgutada aga vabaühenduste ümarlaua kokku kutsumise ja kaugtöökohtade loomise läbi. Kõige selle kõrval tiksub kogukonnal kuklas teadmine, et noored on ühe külakogukonna tulevik ning sidusust kodukandiga toetab nende kaasamine juba varakult, mistap üks noortevolikogu peab piirkonnas sündima.
Eassalu-Neitsi külade piirkond panustab samuti suures osas tööle kogukonnaga. Fookusteemad, millele lähiajal enam rõhku panna, et külaelu kestaks, on inimesed ja koostöö, külakeskuse arendamine ning elukeskkond ja teenused. Lahtikirjutatult soovitakse kogukonna tegemistesse kaasata uusi elanikke ja teha süsteemsemat koostööd kohaliku omavalitsusega ning kujundada külamajast kogukonnale vajalik säästlikke lahendusi kasutav ja uuenduslikke ning nutikalt lahendatud teenuseid pakkuv keskus. Algust on tehtud juba külasisese info liikumise soodustamisega, luues kogukonda ühendav Facebooki grupp, mis toetab peamist strateegiaprogrammist rahastatavat tegevust, nimelt loodustoa sisustamist robootikaringi tarbeks ning kaugtöötoaks. Kogukonna esindaja Mercedes Merimaa rõõmustab sarnaselt Kilingi-Nõmmega, et suurim kasutegur arenguprogrammist oli võimalus kogukonda aktiviseerida: “Mõnus oli vaadata, kuidas noored ja juba vanemad robootikaringis koos harjutasid, et kuidas need lambad ümber tiigi kanadeni siis ikkagi jõuavad. See polnud põnev mitte ainult lastele, oli ka suurtele. Ja kui ikka on vaja koolitusi korraldada nii Aafrikas, Ameerikas kui Euroopas, siis kaugtöötuba, mis kannatab välja ka kangemaid sagedusi, on jällegi piirkonda uutele tulijatele abiks.” Mercedes lisab, et kuna piirkonda on tulnud tõesti palju andekaid noori särasilmseid inimesi, sai tema rahuliku südamega külaseltsi eestvedamise ameti maha panna. Nüüd saab hoopis teises rollis kaasa lüües mõnusalt näha, kuidas paberile pandud ideed ühise pingutuse ja ahaa-momentide toel realiseerumisele lähemale tiksuvad. “Täitsa hea on kohe vaadata, et kuidas see mõte nüüd liigub. Et kui on soov paigaldada pink, siis selleks on vaja raha. Ja selleks omakorda projekti. Ja üleüldse on ju vaja ka maastikuarhitekti!” võtab ta Eassalu-Neitsi külade tegemiste tänase päeva seisu naerdes kokku.
Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad. Näidetena mujalt Eestist on Kääpa kogukond Jõgevamaal ellu kutsunud taaskasutusele keskenduva õpitubade sarja, mis kogukonna kodudest välja meelitab ja sidususe eesmärki teenib ning Navi külas Võrumaal on sisseseatud pop-up lastehoid, et leida leevendust vähestele lasteaiakohtade murele.
Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 (www.smartrural21.eu) veebilehel. Ka sealt võib leida inspiratsiooni kaalumaks, kas mõni mõte ka Eestis katsetada passiks. Soomes on leitud võimalusi maapiirkondade koolivõrgu säilitamiseks digilahenduste teel, Rootsis toodetakse toidu- ja aiandusjäätmetest energiat ning Saksamaal on sisse seatud kogukondlik sõidujagamisteenus, et leida leevendust lünklikule ühistranspordile.
Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/
Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.
