31.03.2023
Allikas: Maaleht, Anne-Mari Alver
Maaeluminister Urmas Kruuse hindab arukate külade programmi kõrgelt, märkides ära selle alt-üles lähenemise ning elanikkonna teadlikkuse suurendamise.
Mida on arukate külade programm teie hinnangul Eestile andnud, miks see on oluline?
Eestis rakendunud arukate külade programm on andnud maapiirkondade rohujuuretasandile väga palju. Küladele loodi võimalus alt-üles lähenemise kaudu lahendada sealses piirkonnas olulisi elu- ja ettevõtluskeskkonda puudutavaid probleeme.
Programmi tulemusel said kohalikud kogukonnad oma piirkonda arendavad ideed ja plaanid struktureeritult kokku lepitud ja vastav arenguplaan eduka meeskonnatöö tulemusel koostatud. Arvesse võeti kohaliku kogukonna ja piirkonna vajadusi ning olulisi murekohti.
Tuginedes kohalikele tugevustele ja võimalustele, kasutavad külad targalt ja arukalt ära uuenduslikke lahendusi oma piirkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kohaliku kogukonna aktiviseerimiseks ja kaasamiseks.
Arukate külade programm andis hea võimaluse tõsta maapiirkonna elanike teadlikkust erinevatel olulistel teemadel, nagu digi- ja rohepöörde olulisus ja kõigi panus sellesse.
Arukate külade programm on samuti väga hea kommunikatsioonitööriist näitamaks, et maal on tugevad ja hakkajad kogukonnad, kes soovivad ise tegutseda ja oma elu arendada. Oluline on toetada ja hinnata kogukondlikku lähenemist ja kohalike kogukondade rolli tugevdamist.
Palun tooge ka mõni konkreetne näide programmi mõjust.
Näiteks tänu arukate külade programmile pööratakse suuremat tähelepanu elanikkonna teadlikkuse kasvatamisele ja silmaringi laiendamisele, korraldades erinevaid koolitusi ja töötube rohepöörde, prügimajanduse, uute tehnoloogiate ja digioskuste edendamise teemal.
Koostöös partneritega panustatakse erinevate kohalike teenuste kvaliteedi parandamisse ja piirkonna turvalisuse tõstmisse. Otsitakse ühiselt võimalusi lairibaühenduse väljaarendamiseks ning uute digitaalsete lahenduste leidmiseks ja kasutuselevõtuks. Rohepöörde võimalusi kasutades püütakse luua rohelisem elukeskkond. Tähelepanu pööratakse ka kaugtöökohtade loomisele ja edendamisele. Eesmärk on see, et maal oleks hea elada.
Kuidas mõjutab see programm maaelu arengut?
Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Kohalikel kogukondadel on oluline roll maaelu kuvandi loomisel ning põllumajanduse ja maaelu propageerimisel. Arukad ja targad külad on seejuures olulisteks alustaladeks, kes aitavad ellu viia põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 visiooni, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.
Maaelu arengu kõige tähtsamaks komponendiks on inimene ning arukate külade programm on parim viis, mis panustab maapiirkonna elanikesse otseselt. Täpsemalt panustab arukate külade programm inimestesse, kellel on tahe maal elada ning kes soovivad muuta oma elu maal paremaks. Seetõttu on oluline toetada selliseid algatusi ning võimaldada alt-üles lähenemisel areneda. Heaks tulemuse näiteks on kujunenud aruka küla võrgustik, mis on oma kogemuste ja kompetentsiga hindamatu väärtus.
Igal piirkonnal on oma tegu ja nägu ning väljakutsed. Oluline on aga siinjuures üles leida piirkonna tugevused ning panna need ühiselt kohaliku piirkonna ja kogukonna kasuks tööle, misläbi areneb ka maaelu üldiselt.
Milline on Maaeluministeeriumi roll arukate külade programmis?
Maaeluministeeriumi roll on eelkõige nõustav ja toetav. LEADERi kohalikud tegevusrühmad haarasid ise härjal sarvist ning võtsid üheskoos kogu arukate külade programmi loomise ja edendamise enda kanda. Selliseid algatusi tuleb jätkuvalt toetada. Kohalikud tegevusrühmad on hetkel koostamas uusi kohaliku piirkonna arengustrateegiaid, mille kaudu on võimalik planeerida arukate külade edendamist toetavaid tegevusi.
Mida soovite öelda programmis osalenud küladele ja neile, kes seekord ei osalenud?
Arukas küla on proaktiivne ning leiab ise läbi koostöö lahendusi elu- ja ettevõtluskeskkonna edendamiseks. Sellest aastast alates saab suure hoo sisse ELi uus rahastusperiood, mille raames on samuti toetusmehhanisme (nt „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava 2023–2027“ sekkumine „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“) kohaliku piirkonna ja kogukonna arendamiseks.
Aga ühegi riikliku programmiga ei ole võimalik luua aktiivseid sädeinimesi – need peavad külal endal olema. Nagu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves öelnud: „Meie homne on meie endi teha.“
Arukad külad kaasavad nii inimesi kui ka tehnoloogiat
Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammets toob arukate külade programmist rääkides välja kaks olulist suunda – kõige enam keskendutakse innovatsioonile ja inimeste kaasamisele.
„Mikrotasandil on tegemist uudse metoodikaga, mis aitab kogukonna tasandil muutusi luua ja uusi ideid ellu viia,“ rõhutab ta ning selgitab, et kõikides osalenud külades ja piirkondades viidi programmi raames läbi palju kogukonda kaasavaid tegevusi: korraldati küsitlusi, tehti uuringuid ning koguneti koosolekutele.
„Nii arutati läbi omakandi tugevused ja vajadused ning valiti välja ideed ja mõtted, millega edasi liikuda,“ kirjeldab Kristiina Tammets.
Innovatsioonist rääkides toob ta välja võimaluse katsetada uusi lahendusi ja tehnoloogiaid, mida paljudes külades ka tehti. Nii valmivad nutikad külaviidad ja matkaradade tähised, kasutusele on võetud QR-koodid ning videolahendused. Luunja vallas on loomisel mobiilirakendus, mis seob kokku kogu piirkonna 20 küla info.
Kuna programmis osalemine langes ajaliselt kokku energiakriisiga, leidsid mõned külad võimaluse enda jaoks selle abil riske maandada ning täiendavat turvalisust luua.
„Üldiselt võib öelda, et digitaalsed lahendused ja rohepööre huvitavad praktiliselt kõiki osalejaid,“ märgib Tammets.
Maal tuntakse puudust teenustest
Kristiina Tammets märgib, et maal elades napib tihti eluks vajalikke teenuseid ning ka sel teemal leiti arukate külade programmis osaledes mitmeid kogukonna jaoks kasulikke uuendusi.
„Mitmel pool loodi lastehoide ning kogukonnale kooskäimise ja tegutsemise võimalusi, ühiseid ajaveetmise lahendusi ning piloteeriti kohalike elanike toimetulekut toetavaid teenuseid,“ kirjeldab ta.
Tihti on nii, et isegi kõik kohalikud ei tea, kui põnevas ja ilusas paigas nad elavad. Nutikas piirkonnainfo on hea viis inimesed kodukohta avastama suunata, ent samuti sinna turiste tuua.
Teenustest rääkides toob Kristiina Tammets välja selle, et kogukonna aruteludes ja kitsaskohtade kaardistamises tekkis palju uusi koostöövõimalusi kohalike seltside, ettevõtete ja omavalitsuste vahel.
Võrgustikud kohapeal ja kaugemalgi
Arukate külade programmis osalemine näitas osalejatele mõttekaasluse ja võrgustikutöö olulisust.
Kristiina Tammets räägib, et paljud programmis osalejad käisid õppe- ja tutvumisreisidel nii Eestis kui ka kaugemal – näiteks tutvuti Taanis ettevõtlusinkubaatoriga ja käidi Austrias asuvas energiakülas.
Oluline on Eesti-sisene arukate külade võrgustik, mis võimaldab kasutada üksteise kogemusi, oskusteavet ja parimaid praktikaid.
Koostööprojekti partnerid ja osalevad külad
Koostööprojekti partnerid: Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Lääne-Harju Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Võrumaa Partnerluskogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Järva Arengu Partnerid, PAIK, Ida-Harju Koostöökoda, Põlvamaa Partnerluskogu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu.
Osalevad külad/piirkonnad: Eassalu-Neitsi külade piirkond, Kamari Haridusselts, Kilingi-Nõmme piirkond, Kiltsi-Ebavere-Väike-Maarja, Koeru piirkond, Kose-Uuemõisa küla, Kriilevälja küla, Kuremaa alevik, Kääpa küla, Lubja küla, Luunja vald, Lääne-Harju kogukond, Meeri küla, Navi küla, Neeme küla, Otepää valla külad, Purtse küla, Ravila külaarendamise selts, Rohelise Jõemaa külade piirkond, Taevaskoja küla, Taheva piirkond, Uuesalu küla, Vajangu piirkond, Venevere-Paasvere-Laekvere piirkond.
Rohkem infot: leaderliit.eu/arukad-kulad
Artikkel on valminud koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.
