Arukad külad

Arukad külad ( ingl. Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus, mille põhimõte seisneb kohalikule tööjõule, teadmistele ja võimalustele toetudes luua innovaatilisi lahendusi Euroopa Liidu riikide maapiirkondade kogukondades, et muuta neid jätkusuutlikumates ja vastupidavamateks. Euroopa Maaelu Arengu Võrgustiku maapiirkondade digitaalseid ja sotsiaalseid innovatsioone kajastavas brošüüris on välja toodud Arukaid külasid iseloomustavad jooned:

1. initsiatiivsed kogukonnad, mis läbi praktiliste lahenduste üritavad oma kodukohtasid võrdsetel ja tõhusatel eesmärkidel paremaks muuta;
2. digitaaltehnoloogia asjakohane kasutamine, mille juures osatakse seda vastavalt kogukonna vajadustele kohandada;
3. lahendused pole piiritletud ainult vastava külaga, vaid osatakse kasutada ja kaasata ümbritsevat piirkonda, erinevaid rühmasid, väikelinnasid ja ühendusi linnadega;
4. luuakse uusi koostöövorme ja -liite, nt nii põllumeeste ja teiste maapiirkonnas tegutsevate isikute, omavalitsuste, erasektorite ja kodanikuühiskonna kui ka üles-alla ning alt-üles süsteemide vahel;
5. piirkonnapõhine kohalike teadmiste rakendamine, s.t edukad projektid tuginevad kohalikele varadele, parimatele olemasolevatele teadmistele ja seeläbi loovad muutusi.

Arukate külade kui siseriikliku LEADER koostööprojekti eesmärgid on toe ja koolitusvõimaluste pakkumine programmis osalevatele piirkondadele/küladele, et abistada neid nende piirkondades strateegiate loomisel ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamisel. Teiseseks sihiks on Eesti arukate külade võrgustiku loomine, mis suurendaks kohalike kogukondade potentsiaali ja sealsete elanike teadlikkust neid ümbritseva piirkonna arengu võimalustest. Seejuures on plaanis ühineda Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21 (vt lähemalt www.smartrural21.eu).

Arenguprogrammi oodatavad tulemused Eestis on järgmised:

• luuakse Eesti arukate külade võrgustik ja seosed rahvusvahelise arukate külade (Smart Rural 21/27) võrgustikuga;
• iga osalev küla/piirkond loob aruka küla strateegia/tegevuskava või küla/piirkonna arengukava või valdkondliku tegevuskava – 24 strateegiat;
• iga osalev küla/piirkond viib ellu piloottegevuse – iga küla valib piloottegevuse, mida programmis rakendab – 24 piloottegevust;
• kommunikatsioonitegevuste kaudu tutvustatakse arukate külade strateegiate loomise protsessi ja edulugusid pilootrakenduste kohta laiemale avalikkusele Eestis ja ka rahvusvahelise võrgustiku kaudu;
• LEADER-tegevusgrupp omandab kogemuse, kuidas arukate külade kontseptsiooni kohalikul tasandil rakendada ning saab vajadusel planeerida jätkutegevused uueks programmperioodiks.

Arukate külade arenguprogrammi viivad LEADER-koostööprojekti raames ellu 13 Eesti tegevusgruppi. Arenguprogrammis osalevad 24 küla/piirkonda üle Eesti (joonis 1).

Tartumaa Arendusseltsi piirkonda jäävad kaks tegevusgruppi: Luunja vald ja Meeri küla. Kusjuures, Meeri küla liitus antud programmiga 24 piirkonnast kõige viimasena. Luunja valla arengu eest vastutavate vabaühenduste ja vallavolikogusse valitud külaesindajate soov oleks arendada virtuaalne kaardirakendus, kust leiaks infot piirkonna teenusepakkujate ning tootjate kohta, et suurendada kohalikku tarbimist, turismi ja kasvatada kogukonna tunnet. Meeri küla Arendamise Selts kui üks peamisi ettevõtlikke külaelu koordinaatoreid leiab, et küla oleks vaja tõsta uuele arengutasemele, mille raames suurendada kogukonna aktiivsust ja kasutada efektiivsemalt ära piirkonna loodusresursse. Nende soovide ja perspektiivide elluviimist toetabki Arukade külade arenguprogramm.

 

Näiteid edulugudest mujalt:

• Hispaanias, Kataloonia LEADER piirkonda kuuluvast kümnest külast loodi projekti COWOCAT Rural raames koostööasutusest võrgustik (ingl. co-working spaces network), et peatada kohalike ettevõtlike inimeste väljarännet, hoida talente, neid pikemaks ajaks piirkonda meelitada ja parandada kohalike ettevõtjate digiteadmisi. Sedasi edendati kaugtöö- ja koostöökultuuri, tõsteti teadlikkust, alustati koostöid teiste piirkondadega ning loodi stimuleeriv kohalik äriökosüsteem.
• Soome KAT 2 projekt on suunatud maapiirkondades elavate vanemaealiste inimeste ohutuse tagamisele. See süsteem koondab Lõuna-Karjala piirkonna sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid ning digitaalsed lahendused, luues võrgustiku, mis võimaldab meditsiinitöötajatel paremini oma sisendit hallata ja koordineerida. See lahendus on odavam, suurendab sotsiaalset heaolu ning võimaldab vanemaealistel inimestel kauem ohutult oma maakodudes elada (rohkem infot: http://www.kotonaasumisenturvallisuus.fi/en).
• Maapiirkondade halb ühistranspordiga ühendatus Prantsusmaal andis alust luua projekt Rezo Pouce, mis suurendab kohalikku liikuvust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. See võimaldab läbi autojagamisteenuse jõuda tasuta ja ohutult nt ettenähtud matkapiirkondadesse, rongilt soovitud paika või vastupidi. Tegemist oleks justkui organiseeritud hääletamisega.

Rohkem teavet: https://enrd.ec.europa.eu/smart-and-competitive-rural-areas/smart-villages/smart-villages-portal_en 

Jooksvalt koondame infot ka TAS-i kodulehel Uudiste rubriigis: kõige hiljutisem uudis "Arukate külade arenguprogramm on hoogsasti käima tõmmatud".

_____________________________________________________________________

Koostööprojekti partnerid: Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Lääne-Harju Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Võrumaa Partnerluskogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Järva Arengu Partnerid, PAIK, Ida-Harju Koostöökoda, Põlvamaa Partnerluskogu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu.

Koostööpartnerid Eestis: Eesti LEADER Liit, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, maaeluvõrgustik, Külaliikumine Kodukant, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kaasatud välispartnerid: Smart Rural 21 üleeuroopaline võrgustik, Euroopa maaeluvõrgustik (kinnitamisel).

 

Lisainfo:

Kristiina Tammets

kristiina@tas.ee/tas

5340 9873.