Lähkma-Saunametsa kogukond Arukate külade arenguprogrammis

02.11.2022

Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis osaleb 24 kogukonda üle Eesti ning Rohelise Jõemaa Koostöökogu katuse all on programmiga liitunud Lähkma küla kogukond, kes mentortoe najal on oma külaelu edenemise üksipulgi lahti harutanud ja siis strateegiliseks tegevusplaaniks jälle kokku sättinud.

Lähkma-Saunametsa külaselts leidis oma kogukonnaga, et kõige nutikam viis aruka küla tiitel koju tuua, on panna rõhku paikkondliku metsarikkuse väärindamisele. Üldjoontes leiab kogukonna esindaja Kadri-Aija Viik, et kõige suurem väärtus programmis osalemises on kogukondlikuks aruteluks kokkutulemise põhjus – nii hakkavad mõtted liikuma ja realiseeruvad tegudeks. Tulevikus soovitakse kogukonnale pakkuda paremaid võimalusi piirkonna pärimustel põhineva kohaliku toidu väärindamiseks. Selle tarbeks on üheskoos plaanis välja töötada Lähkma tunnustoode, kasutades ära looduslikke marju ja taimi. Sealjuures on Lähkma-Saunametsa kandi rahvas mõelnud ka sellele, kuidas saabuvate sügistormidega elu kodukandis turvalisem oleks. Paksude põlismetsade vahel ja energiakriisi valguses ei ole vähem oluline mõelda, kuidas kõnealuse kohaliku marjaressursi väärindamisel särtsukatkestusi vältida ja kuidas seda kõige tulusamalt teha. Kui muidu nauditavad loodusjõud mõne toekama kuuse või kase vallatult elektriliinidesse sasivad või elektrienergia börsihinnad eurosid kilovattide taga kõigutama kipuvad, on heaks abiks elektrigeneraator. Et marjakuivatusaparaadid ikka töös püsiksid tunnustoote lähiajal mekkimiseks jõudmise tarbeks ja et seonduvad kulud mõistlikkuse piires püsiksid. Kogukonna esindaja Kadri-Aija Viik: “Elektrigeneraatoriga plaanime vajadusel, jah, külamaja käigus hoida ja et meil on hajaasustusega külad, siis aeg on näidanud, et see võib kaugemate majapidamiste tarbeks hädaolukorras abiks olla.”

Lähkma-Saunametsa talgupäev. Foto: Erakogu

Selline plaan koorus välja arenguprogrammi raames kokku pandud strateegiadokumendi fookusteemade sõnastamise käigus. Ühised pikaajalised kokkulepped tüürivad Lähkma-Saunametsa piirkonda kogukonna poole, kus väärtustatakse piirkonna pärimust ja kultuuri; kus külakeskuse korrastatud ruumid toetavad kogukonnateenuste arendamist ja kus eluks vajalikud teenused ja toimivad ühendused loovad turvalisema elukeskkonna. Omajagu tööd ootab seega ees, kuid on usku, et selge sihiga kogukonna jaoks on vähe ületamatuid raskusi.

Kui eelnevat lugedes tekkis tunne, et miks ka minu koduküla ei võiks aruka külana toimetada, siis inspiratsiooniks on huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel. Sealt leiab näiteks vahvaid lahendusi, kuidas senini korraldamata jäätmemajandus nutikalt kogukonda teenivaks biogaasi energia tootmiseks pöörata nagu seda on tehtud Rootsis Sunderbynis, aga ka Saksamaa väikepiirkonna Amt Röbel-Müritz näitel võimaluse kehva ühistranspordi ühendusega külade transporditeenusega katmise osas.

Ja alati ei peagi piiri taha piiluma, et inspiratsiooni saada. Neist 24 piirkonnast, kes Eestis käesoleva programmi raames oma kogukonnaga nutikaid külaelu edendavaid lahendusi on leidnud, leiab lähemaltki. Kamaris Jõgevamaal panustatakse kogukonnaköögi sisse seadmisele ja toidukoolitustele, Tartumaal Meeri külas on plaanis luua interaktiivsed kaardirakenduse lahendused (või moekas keeles äpp) matkaradade läbimiseks. Kääpal Jõgevamaal korraldatakse taaskasutust soodustavate töötubade sarja, et põlvkondadevahelist sidusust soodustada. Ja Harjumaal Lubja külas on võetud nõuks, et kõige pikema ja täisväärtuslikuma eluea tagab see, kui vajadusel jalg puhkab ja vaim teravneb. Nii on sündinud „nutikate pinkide“ idee, mis sarnaselt Lähkmale keskendub kohapärimuse tutvustamisele, kuid teenib ka atraktiivse turismisihtkoha eesmärki, toetab sealjuures aktiivset tegevust värskes õhus ja sobival momendil ka soovija tagumenti.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui sissejuhatuses välja hõigatud terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Eelnevate näidete varal nii Lähkma-Saunametsa kandist kui mujalt Eestist ja Euroopast on meeldiv taipamine, et ka kogukonnateenused, taastuvenergia ja ringmajandus on need märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad. Digilahendused ei ole ilmtingimata must be element.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.