Arukad külad moodustavad mõnusa elukeskkonna

15.12.2022

Allikas: Maaleht, Anne-Mari Alver

Arukate külade programmis osalemine andis hea võimaluse kaasata piirkonna elanikud, mõelda vajadused ja võimalused läbi ning muuta midagi paremaks.

Arukate külade programmi põhikoolitaja Ivika Nõgel ütleb programmist rääkides, et üks olulisi eesmärke oligi just see, et külad poleks oma teemadega üksinda. „On hea, kui inimesed tulevad kokku ja räägivad,“ põhjendab ta ning lisab, et arukate külade programm andis külaliikumisele hea võimaluse oma piirkonna elanikud kaasata. Esmalt aruteludesse, hiljem aga ka projekti tegevustesse.

Kõik selle loo vestluses osalenud külaelu aktivistid hindavad arukate külade projekti kasulikkust märksa laiemana kui üks küla või piirkond.

Permapeenardest kiire internetini

Eassalu-Neitsi külade kogukonna eestvedaja Mercedes Merimaa nendib, et arukate külade programmiga liitumine langes kokku põlvkonnavahetusega piirkonnas. „Kui vanem põlvkond oli harjunud koos käima kokandusringis või ühiselt käsitööd tegema, siis noored tahtsid robootikaringi ning kaugtöötuba,“ meenutab ta ning lisab, et tore on vaadata, kuidas lisaks lastele haarab robootikaga tegelemine kaasa vanemaid inimesi. Ja vastupidi – noortele on permapeenrad ja ühine toitlustamine samuti põnevad.

Vana ja uue segunemine loob mitmeid uusi võimalusi. Piirkond on tuntud erinevate mittetulundusühingute koostöös peetava võilillefestivali poolest, nüüd võimaldab kaugtöötoa korralik lairibainternet kohapealseid tarkusi jagada ka teisele poole maakera.

Mercedes Merimaa näeb visioonina, et kui kaugtöötuba koos kiire internetiga korralikult käima läheb, tekib sinna hea töövõimalus neile, kellele meeldib teistega koos töötada, ent kes enam iga päev autorataste vurinal tööle ei pea sõitma.

Rõõmsat koostegemist võimaldavad kogukonnaköök ja pitsaahi – ühiselt saab teha nii toidukoolitusi kui ka muudele üritustele meelepäraseid suupisteid valmistada.

Moodne köök vanas loomalaudas

Köök ja söök ning ühine kokkamine on suure au sees ka Kamari külas, kus kogukond on aktiivselt koos tegutsenud ja piirkonna arengusse panustanud juba viimased 20 aastat. Põlenud Kamari koolimaja on taastatud seltsimajaks, mis on ühisürituste, koolituste ja õpitubade korraldamise kaudu kogukonna liikmete kasutada.

Kamari küla esindaja Liia Lust märgib, et tegelikult on vanasse koolimajja rajatud seltsimaja juba kitsaks jäänud ning arukate külade projektis osaledes läks käiku selle kõrvalhoone – uus kogukonnaköök rajati varem õpetajate kasutuses olnud loomalauta.

Laudast kööki tehes kohtusid tänu arukate külade pilootprojektile vana säilitamine ja nüüdisaegne digiinnovatsioon: iidne palksein kaeti klaasiga, kuid valiti nutikas klaas, mis võimaldab vajadusel kasutamist ekraanina. Sinna on hea kuvada vajalik info nii toidukoolitusi tehes kui ka muudel juhtudel.

Kogukonna liikmed saavad kasutada köögis olevat mahlapressi ning valmistada hoidiseid. Kogukonnaköök on hea hüppelaud neile, kes plaanivad asuda toitlustusettevõtet looma, kuid pole kohe võimelised oma kööki looma. Ühiselt tõmmati käima esimene supifestival ning kuna see läks hästi korda, võetakse see järgmisel aastal ette juba veidi suuremas mastaabis.

Lastehoid piirkonna pesamunadele

Võrumaal asuvas Navi külas on arukate külade projektist palju kasu olnud. Küla esindaja Mai Timmi kiidab esmalt kogu projekti arengut ning oma küla meeskonna kokkukasvamise protsessi. „Projektis osalemine andis meie senisele tegevusele selge struktuuri, kindla teadmise selle kohta, mida me teeme. Kaardistasime ja süstematiseerisime oma töö,“ meenutab ta.

Erinevatest arukatest tegutsemissuundadest tundus navikatele olulisim „Navi küla hoolib“ – koos valmisolekuga erinevateks olukordadeks ja vajadusteks, mis piirkonnas võivad kerkida, ning kus just külakogukondade paindlik tegutsemisviis võib olla lahenduse võti.

Hoolivat ideed arendades ning erinevate partnerite ja omavalitsusega suheldes sündis Navi küla avatud lastehoid, mida tehakse koostöös MTÜga Terve Pere Selts. Navi külaseltsilt on ruumid, Terve Pere Seltsilt waldorfpedagoogiline lähenemine, mida kohandatakse just sõimeealistele lastele. Lastehoid töötab kolmel päeval nädalas ning see annab võimaluse nututa ja rahulikuks kodust veidi eemal olemise harjutamiseks 1,5–3 aasta vanustele lastele.

Mai Timmi mainib lastehoiust rääkides, et praeguseks on ruumid tunnistatud igati nõuetele vastavaks ning seega toimib seesugune mudel, kus seltsimajas saab pakkuda lastehoiu teenust mitme huvitatud osapoole koostöös. Äärmiselt oluline on selles protsessis olnud Võru vallavalitsuse tugi – nii idee arendamisele kui ka rahaliselt pilootprojekti elluviimiseks. Lastehoius käib praegu kaheksa last.

Hooliva suuna tegevuste hulka mahuvad ka seeniortöö suuna väljaarendamise esimesed tegevused.

Kogukonna TikTok tõi noored külaasju ajama

Otepää valla külade esindaja Elmo Saul meenutab, et arukate külade projektiks valmistudes oli häid ideid palju. Lõpuks jäid sõelale neli-viis ning nendest omakorda valiti välja üks – Otepää valla kogukondade ettevõtmisi tutvustav TikToki kanal, mida veavad noored.

Ent vähemalt sama olulisena kui konkreetset ideed ja lahendust näeb Elmo Saul kogu selleni viinud arenguprotsessi

„Ühiskond on muutunud küpsemaks, jõukamaks ja targemaks,“ arutleb Saul ning toob välja, et kui varem oodati, et kogukonna juhid pakuksid ideed välja ja ütleksid, mida on vaja teha, siis nüüd tulevad ideed pigem alt üles ning juhtidelt oodatakse nende elluviimist.

Elmo Saul meenutab, et esmalt tuli läbi mõelda, mida arukas küla nende piirkonna jaoks tähendab. Kas ainult nutilahendusi? Ei, pigem arukat kommunikatsiooni, mille üheks osaks on nutilahendused.

„Meil on olemas kuulutustetahvlid ja kohalik ajaleht Otepää Teataja. Aga kuulutamine käib nii, et kui näiteks Nõuni rahvamajas on teater, on kuulutus ainult seal – aga samas võiks info jõuda ka valla teise otsa,“ ütleb Elmo Saul.

Sama oluliseks peab ta vallasisest arukat logistikat, mis tähendab elukvaliteedi tõusu paljudele peredele – ühe hea näitena saab välja tuua kohaliku bussi aegade ühitamise trenniaegadega.

„Kõik on võimalik, kui ollakse arukad ja tegutsetakse süsteemselt,“ märgib Saul.

Ühistegevused ja mainekujundusvideo

Purtse küla üheks märksõnaks on tugev ettevõtlusfoon. Ligi 300 elanikuga külla on kolinud mitmeid noori peresid, lisaks on külla tekkinud palju uusi ettevõtteid, kes oma teenuseid ja tooteid pakuvad. „Justkui väike ettevõtlusküla,“ hindab aktivist Liina Lipp oma kodukohta ning ütleb, et talle meeldib väga see, kui kokkuhoidvad Purtses ollakse.

Ühist tegutsemist jätkub Purtse külas igasse aastaaega. Kevadel oodatakse talguid lausa pikisilmi, sest koos muudetakse kodukoht ilusaks. Suvel kogunetakse ühisele jaanitulele, sügisel ja talvel aga kestab mõnus seltsielu ja kooskäimisaeg.

Koos tegutsedes, kasvõi naabriga ühiselt Hiiemäge või kurjuseohvrite mälestusparki korraldades tekib mitmeid lahedaid ideid. Praktilisest ja käegakatsutavast on Purtsel kogukonna esindaja Liina Lipu sõnul programmi raames valminud küla tutvustav mainekujundusvideo, mis toob kenasti välja nii selle looduskauni piirkonna ilu kui ka Purtse inimeste tubliduse.

Programmi peamise väärtusena toob Liina aga välja midagi, mis paljudest teistestki kogukondadest vastu on kajanud – võimalus juhitud meetodil kogukonnaga kokku saada ja asju arutada ühendab ja annab uut hingamist.

Kodukandi akadeemia ja kriisiennetus

Koeru Haridus- ja Kultuuriseltsi üks eestvedajaid, rahvatantsuõpetaja Ülle Jääger kummutab vestluse algul levinud arvamuse, nagu tuleks külaeluga tegeleda tingimata siis, kui miski vajab parandamist. „Võib olla ka nii, et elu on hea ja kõik sujub, kuid soovitakse toimivat süsteemi veelgi paremaks sättida,“ hindab ta.

Arukate külade projekti raames käisid Koeru kandi aktivistid esmalt uudistamas – tehti mõned õppereisid, et vaadata, kuidas külaaktivistid mujal töötavad.

Omaenda tegevussuundadeks valiti kaks, mis tundusid kõige olulisemad. Esmalt kogukonna akadeemia, mis keskendub peamiselt lapsevanemate koolitamisele, et noorema põlvkonna mõistmine ja toetamine kergem oleks ning ka vanemate endi tassike täis püsiks.

Teise töösuuna koondnimi võiks olla 112. Ühiselt õpitakse, kuidas olla valmis erinevateks ohtudeks ja kriisideks.

Rohkem infot: leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.