PRESSITEADE
3.03.2026
Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veepiirkonnale valmis uus strateegiline arenguvisioon
Tartumaa Arendusseltsi eestvõttel ja koostöös partneritega on valminud Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veepiirkonna uus strateegiline arenguvisioon, mis tugineb kahele laiapõhjalisele strateegiadokumendile – üks neist keskendub Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi (VEP) piirkonna arendamisele ja teine Emajõe-Koiva jõepiirkonna edendamisele, et tugevdada ka piiriülest koostööd Lätiga.
Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammets ütles, et Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veepiirkonna uue strateegilise arenguvisiooni põhisuunaks on ligipääsetava ja funktsionaalse veeteede võrgustiku ja taristu kujundamine ning tähelepanu toomine loodushoiule ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele, samuti siseveeteedega seotud kultuuripärandi väärtustamisele. „Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna arendamise kõrval võtame fookusesse ka piiriülese koostöö Lätiga, et aidata kaasa Emajõe-Koiva jõepiirkonna kujunemisele jätkusuutliku turismi sihtkohaks ning kogukonna kaasamise suurendamisele pikaajalises koostöös lõunanaabritega,“ lausus Tammets.
VEP piirkonna uus strateegiline arenguvisioon tugineb kahele strateegiadokumendile, millest mõlemad sisaldavad ka tegevuskava lähiaastateks, sealhulgas mitmeid piloottegevusi.
„Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine“ annabstrateegilise vaate kogu piirkonna arendamisele, võttes arvesse nii keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaalmajanduslikke aspekte. VEPi projekt keskendub Emajõele ning kahele Eesti suurimale järvele – Võrtsjärvele ja Peipsile, tuues tegevuskavas välja ka mitmeid juba sel aastal algavaid piloottegevusi. Strateegia fookuses on kolm teemat: turism, keskkond ning ligipääs veele (sadamad, paadisillad, kaldataristu). Suurema tähelepanu saab strateegias ka VEP piirkonna koostöövõrgustik, kuhu on kaasatud üle 60 organisatsiooni avalikust, era- ja mittetulundussektorist, et ühiselt arendada siseveeteedega seotud tegevusi. Muuhulgas on arvesse võetud seniseid arendusplaane, strateegiaid ja koostöökohtumiste tulemusi, et tagada järjepidevus ning arvestada kogukondade vajadustega.
Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Sven Tobrelutsu sõnul on VEP strateegia omavalitsustele oluline tööriist, mis aitab siduda piirkonna arendustegevused ühtseks tervikuks ning luua selge sihi investeeringutele. „VEP strateegia tugevuseks on lai koostöövõrgustik ja ettevõtjate ning kogukondade kaasamine. See annab kindluse, et arendustegevused lähtuvad kohalike inimeste ja ettevõtjate vajadustest ning toetavad piirkonna arengut,“ sõnas Tobreluts. Ta lisas, et siseveeteede potentsiaali tark kasutamine toetab nii kohalikku ettevõtlust kui ka elukeskkonna kvaliteeti.
„Koiva ja Emajõe strateegia 2040 ning tegevuskava“ seab Eesti ja Läti partneritele ühise suuna Koiva ja Emajõe valgalade arendamiseks ning koondab kokku peamised tegevused, mida kahe riigi osapooled ühiselt ellu viivad. Strateegia üldeesmärk on tugevdada piiriülest koostööd, et toetada Koiva ja Emajõe piirkondade tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikku arengut kooskõlas keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Strateegia hõlmab Eestis Emajõe piirkonda Tartu maakonnas – Elva, Luunja, Kambja, Tartu, Kastre ja Peipsiääre valda ning Tartu linna – ning Lätis Koiva jõe piirkonda peamiselt Ādaži omavalitsuses ning Sigulda ja Saulkrasti omavalitsustes.
Emajõe piirkonnas on lisaks investeeringutele piloottegevuste fookuses kohaliku toidu ja kultuuripärandi tutvustamine jõeretkede kaudu, siseveeteede ajaloo ja lugude kaardistamine ning uute külastajakogemuste pakkumine. Koos Läti partneritega arendatakse ka ühiseid lahendusi, nagu mitmekeelsed audiogiidid ja ühine tutvustusvideo, et käsitleda Emajõe ja Koiva piirkondi ühe tervikliku koostööpiirkonnana.
Läti ühingu „Jūras Zeme“ juhatuse liige Aris Adlers märkis, et ühised piloottegevused ja investeeringud aitavad samm-sammult tugevdada kogu piiriülest jõevõrgustikku. „Meie jaoks on oluline, et ühistegevused looksid praktilist kasu nii kohalikele elanikele kui ka ettevõtjatele ning tooksid inimesed jõgede äärde, pidades oluliseks puhast looduskeskkonda,“ rääkisAdlers. „Koiva jõe piirkonnas katsetame uusi lähenemisi, sealhulgas korraldame sisevetefestivali Carnikavas ja kogemuslikke paadisõite, mis ühendavad jõe, kogukonnad ja jõeäärsed ettevõtted.“
Strateegiad valmisid koostöös Eesti ja Läti partneritega, strateegiate loomist juhtisid Tartumaa Arendusselts, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja kalanduse tegevusrühm „Jūras Zeme“ Lätist, koordineeris OÜ Cumulus Consulting. Protsessi olid kaasatud omavalitsused, ettevõtjaid, teadus- ja arendusasutused, vabaühendused ja kogukonnad mõlemast riigist. Tegevuste elluviimist toetab jätkuv koostöö ja võrgustikutöö. Piloottegevused võimaldavad ühiselt testida strateegias seatud eesmärkide toimivust ning luua eeldused jätkusuutlikuks koostööks.
Ettepanekuid mõlema strateegiadokumendi kohta saab esitada kuni 20. märtsini 2026, tutvu strateegiatega siin.
Võrtsjärve–Emajõe–Peipsi piirkonna ja Emajõe-Koiva piirkonna strateegiate koostamine toimus kahe koostööprojekti raames:
„Võrtsjärve–Emajõe–Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine“, mille eesmärk on piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja kogukonnatunde tugevdamine. Projekt on rahastatud taotlusvoorust „Piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine – Lõuna-Eesti“ 2021–2027 meetmest „Tervikliku arengu ja rahvastiku vähenemisega kohanemise soodustamine mujal kui linnapiirkondades“. Vaata täpsemalt siit.
„River Networks“, mis on rahastatud Interreg Eesti-Läti programmist 2021–2027 ning mille eesmärk on toetada Emajõe ja Koiva jõe valgalade säästvat arengut. Rohkem infot leiab siit.
Lisainfo:
Kristiina Tammets, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht
telefon: +372 5340 9873
e-post: kristiina.tammets@tas.ee
www.tas.ee
