13.10.2022
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.
Programmis on 24 piirkonda üle Eesti, kellel on olnud võimalik mentortoe najal kogukonda kaasates oma piirkonna ressursid, võimalused ja soovitavad sihid põhjalikult läbi mõelda ning paberile panna. Pandivere kandis tegutseva PAIK Leader tegevusrühma hoole all on sellisel moel viimase aasta jooksul toimetanud Laekvere, Vajangu ja Kiltsi-Ebavere piirkonnad. Kogukonnakohtumiste, töötubade ja sotsiaalmeedia, teadetetahvli ja tigupostkasti, niisama nööbist haaramise ja pingsa e-kirjavahetuse kaudu on kõik piirkonnad jõudnud ühisele järeldusele – küllap tegus ja ühtehoidev kogukond, pakatav ettevõtlikkusest ja huvitatud turvalisest ning mõnusast elukeskkonnast ongi ühe maapiirkonna eksistentsi arukaim võtmetegur.
Laekveres jõuti sellele järeldusele MTÜ Laekvere Päevakeskuse eestvedamisel ning fookusteemad töös sidusama kogukonna kõrval, millele lähitulevikus konkreetsemalt keskendutakse, on sport ja kultuur, ettevõtluse ja tööjõu küsimused ning turismiettevõtlust toetavad arendused. Miks mitte alustada ettevõtlusõppega juba lasteaias-koolis? Või laiendada kohalikku matkateede võrku? Et teadupoolest sport paneb massid liikuma, on Laekveres esimesena võetud ette spordi valdkond ning lähiaasta jooksul rajatakse Laekvere välipuhkeala ja skate-park. Kogukonna esindajad Triin Hiielaid ja Katrin Lepa selgitavad, et tegevusega täidetakse tühimikku puuduva kogukonnapaiga tekkimises, kus oleks tegevust nii noortele, kelles nähakse piirkonna tulevikku, kui kõigile kogukonnaliikmetele. Kellel veel trikiratas või pinksireket majapidamises puudu, siis näib, et peagi on põhjust soetada!
Vajangu piirkonna kogukonnaaktiiv paneb piloottegevuse käigus samuti rõhku spordile – multifunktsionaalne pallimängude väljak, mis võiks pakkuda pinget nii sulg- kui jalgpallurile, võrkpallurile, tennisistile ja igale kibedale korvikütile, on lähiaja eesmärk, mille abil Vajangu kogukonnaühtsust kasvatab. Kogukonna esindaja Egle Tammeleht: „Meil oli kõik päris soikus. Programmis osalemise väärtus seega meie jaoks on, et tegevus ja toimetamine pihta hakkas.“ Kuigi suur sügis on tänaseks kohal, siis ehk on põhjust juba kevadel esimeste sulade saabumisel pallid ja reketid pööningutelt või kuurinurkadest lagedale kraamida. Palliväljaku põhi on Egle sõnul tänaseks päevaks valatud ja oktoobris loodetakse selle valmimisele. Et palliplats nukravõitu tühjaks ei jääks, plaanib kohalik kogukond olemasolevaid avalikke teenuseid täiendada uute võimalustega (nt kaugtöökohad külakeskuse hoones) ja soodustada kogukondlikku ühistegevust, et tugevam küünarnukitunne naabriga inspireeriks kodukanti jääma või sinna tagasi pöörduma; ehk kutsuks veel uusigi tulijaid.
Uusi elanikke ja kunagi kodukandist lahkujaid ootab tagasi ka Kiltsi-Ebavere piirkond, kes sellest lähtuvalt sõnastasid arenguprogrammis valminud strateegiadokumendis nutikalt fookusteemadena kogukonnamajas hästi toimiva kultuuri- ja huvitegevuse. Kogukonna esindaja Jane Kool: „Põhirõhk arenguprogrammis on Kiltsi ja Vao küladel. Julgelt saab öelda, et enne oli nende külade vahel selline vaimne piir, aga nüüd seda enam ei ole. Külade ühisspordipäev ja muud ettevõtmised on tõesti silmnähtavalt liitnud kogukonnad, kes varem omavahel üldse ei suhelnud.“ Piirkonna küladele ühise pingutuse mõnusama ja mitmekesisema elukeskkonna huvides annab hoogu osaliselt pilootprojekti rahastusega kaetav ettevõtmine. Arukas lahendus siinkohal on alustamine sealt, kus parasjagu kõige kriitilisem ehk kogukonnamaja katusest. Vastu sügisvihma ja -tuuli oleks teisiti ilmselt üsna nukker. Tähelepanu saab ka keskkonnateadlikkus ja taaskasutus.
Arukus külas seisneb selles kuidas osata kavandada oma piirkonna tulevikku ja selleks planeerida tegevusi. Osata vaadata enese sisse ja leida naabritega ühiseid huve ja toimetusi. Pandivere kogukonnad on reageerinud aruka küla suunalistele ettevõtmisele positiivselt, tegevustesse on kaasatud ka kohalikud omavalitsused, seetõttu leiti piirkonna üleselt, et tuleks jätkata analoogsete tegevustega edaspidigi. Tänaseks on PAIK piirkonna siseselt ühisprojekti raames jätkatud uute piirkondade kaasamisega ja on valmimas Tamsalu, Eipri ja Rakke piirkondade arengukavad. Protsessis osalesid kohaliku omavalitsuse ametnikud, ettevõtjad ja piirkondade elanikud. Kogukondade arengukavad on edasise koostöö käigus sisendiks kohaliku omavalitsuse koostatavatesse arengukavadesse.
Lõpetuseks veel korra arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Nii on nt Euroopa erinevates maapiirkondades leitud nutikaid lahendusi oma piirkonna arendamisel väliste ekspertide külla kutsumisega (kultuuriresidentuuri programm Itaalias Morigeratis), aga leitud ka võimalus efektiivsemalt kohaliku põllupidaja toodangut kogukonnani toimetada (veebipõhine taluturg Iirimaal Cloughjordanis). Digilahendused ei ole seega ainsad nutikad või arukad lahendused – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad. PAIK-piirkonnas näib iga arenguprogrammis osalenud kogukond olevat leidnud just endale sobiva lähenemise.
Huvi korral on võimalik teiste heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel.
Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/
Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.
