Tartumaa koostöö kaudu suuremaks

Üheks suuremaks võimaluseks ja samal ajal väljakutseks maapiirkondade arengus on innovatsioonivõimekuse kasv. Innovatsioon sünnib erinevate valdkondade kokkupuutepunktis, mistõttu võrgustumine ja koostööoskuste tugevdamine muutuvad järjest olulisemaks mistahes alal. Samuti on innovatsiooni puhul tähtis väliste ressursside märkamine ja tööle rakendamine piirkonna hüvanguks.

Tartumaa Arendusselts on viimastel aastatel algatanud mitmeid „kastist väljas“ ja piiride üleseid koostööprojekte. Tuntuim ja täna silmapaistvaim on kahtlemata National Geographicu kollaste akende teekond Lõuna-Eestis, mis nüüd juba laienemas Põhja-Iirimaale ja Soome. See tähendab, et juba 2019.a suvel saab just neis riikides lisaks Lõuna-Eestile kiigata “Elu kahe maailma piiril” läbi kollase akna. See omakorda loob põnevaid uusi võimalusi õppimiseks ja uute ideede rakendamiseks nii uute toodete ja teenuste arendamisel kui ka turunduses.

Järgmine piirideülene koostöö toimub uuenduste programmis “Innovatsiooni otsingul”, mis tõi kokku erinevate valdkondade tegijad Eestist, Iirimaalt ja Hispaaniast. Eripäraks on see, et uuenduste programmis osalevad nii ettevõtjad, mittetulundusühingud kui ka kohalikud omavalitsused. See omakorda loob suurt lisaväärtust, sest õppimine ja kogemuste vahetus toimuvad sektoriteüleselt. Tartumaa Arendusseltsi toel tegeletakse ühiselt vägagi erinevate teemadega: Andre Juustufarm töötab välja agriromantismi suunda butiikmajutuse ja piima-SPA teenuste pakkumiseks; Peipsimaa Kogukonnaköök arendab targal tehnoloogial põhinevaid kohalike toodete müügipunkte Peipsi järve ääres; Tartu linn töötab välja noorte tööhõive portaali; Elva panustab uute kogukonnateenuste loomisse. Samuti palju teisi uusi ideid, mis loovad uusi töökohti ning suurendavad piirkonna töötajate sissetulekuid.

Ühe suure väljakutsena on Tartumaa Arendusselts koostöös AS Tallinna Lennujaama regionaalse lennujaamaga – Tartu lennujaamaga, aga ka Eesti Lennuakadeemia ja kohalike omavalitsuste ning mitmete teiste partneritega eest vedamas Euroopa lennujaamade võrgustiku loomist ning nende edasist koostööd Hiina partneritega.

Peamised Tartu Lennujaama kohta tulevad uudised kajastavad uusi ja uusi kuupõhiseid rekordeid teenindatud lennureisijate osas. Tõsi, neid uudiseid tuleb järjest vähem, sest ühe liiniga opereeriv Tartu-Helsingi-Tartu on hea täituvusega juba palju aastaid. Nagu ka paljud teised, olen korduvalt juhtunud lennukisse, mis on välja müüdud. Number ei saa ju kasvada kuna lennumasin pole kummist.

Veel mõne aasta eest ei suutnud ka Tartu ootesaal täita lennureisijate baasvajadusi ega pakkunud elementaarset istekohtagi igale lendu ootavale reisijale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajana 2014-2016 AS Tallinna Lennujaam nõukogus, võtsin üheks oluliseks teemaks Tartu Lennujaama küsimused ja vähemalt selle kitsaskoha suutsime korduva teema püstitamisega likvideerida.

Rahvusvahelise Lennuameti uuringute alusel on 20 aasta pärast lennureisijaid ja lennukaubandust tänasega võrreldes maailmas kaks korda rohkem. Samuti kaldub lennunduse jõukese Aasia suunale ning lähiaastatel möödub Hiina lennundusturg Ameerika Ühendriikidest, mis praegu on maailma suurim. Euroopa pealinnades olevatel lennujaamadel napib juba täna maandumiskoridore, mistõttu atraktiivseteks investeerimisobjektideks saavad riikide regionaalsed lennujaamad, kelle roll senini on olnud väiksem. Täna investeerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eesti tutvustamisesse Aasia turgudel, ka meie lähinaaber Soome paigutab suuri summasid Finnairi Aasia ühendustesse.

Kas ja milline võiks olla Tartu Lennujaama võimalus selliste arengute foonil? Just selleks, et neid võimalusi uurida oleme käivitanud koostöö, mille tulemusena on esmalt plaanis luua üle-Euroopaline koostöö regionaalsete, enamasti maapiirkondades või väiksemates linnades asuvate lennujaamadega ning seejärel ühendada see võrgustik Hiina lennujaamade võrgustikuga.

Projekti vastu huvi on olnud märkimisväärne, sest ka teised regionaalsed lennujaamad tegelevad täna nii mitmeski mõttes ellujäämisega ja otsivad uusi arenguimpulsse. Nii on praeguseks oma huvist osaleda teada andnud regionaalsed lennujaamad Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist, Tšehhist, Poolast ja Soomest. Hiina suunal on partneriks Ningbo piirkond, mis kuulub nö “One belt, one road” piiriüleste infrastruktuuri investeeringute piloottsooni, kuid kindlasti on eesmärgiks võrgustiku laiendamine Hiina teistesse piirkondadesse.

Selleks, et seesugune ühendamine saaks toimuda, on kõigepealt koos partneritega vaja välja töötada kontseptsioon nii kaubandus- kui ka reisimarsruutidest Euroopa ja Hiina suunal koos vastavate standardite kirjeldusega ning kaardistada investeeringute vajadused. Näeme Tartut ja Tartumaad selle koostöö vedurina – unistused Tartu lennujaamast rohkemate Euroopa reisisihtkohtadega ning tugeva lennukaubandus- ja logistikapartnerina Hiina lennujaamadele ei peaks eelpool nimetatud lennundustrende arvesse võttes jääma unistusteks.

Juba märtsis on planeeritud Euroopa regionaalsete lennujaamade esindajate ning Hiina partnerite kohtumine Tartus ja Tartumaal. Loodame kindlasti lisaks pikema perspektiiviga mõtetele luua ja parandada seniseid kontakte meie piirkonnas oluliste teenuste pakkujate ja Hiina Rahvavabariigi esindajate vahel. Koostöö Eesti Lennuakadeemiaga lennundusvaldkonna personali väljaõppes ning kohalike tootjate toodete tutvustus, eesmärgiga leida turundusväljundeid Aasia suunal. Aga miks mitte ka mõne atraktiivse välisturistimagneti, näiteks Ahhaa Keskuse ärikontseptsiooni jagamine Hiina partneritele. Senised kogemused innovatsioonis näitavad, et õnnestumiseks tuleb mõelda „kastist välja“!

Priit Lomp

MTÜ Tartumaa Arendusseltsi juhatuse esimees

Kastre vallavanem (SDE)